Uudised

 
Sisukaart
   
 

EPE tunneb muret ohjeldusmeetmete kuritarvitamise üle tavahaiglates

14.12.2016

EPE tunneb muret ohjeldusmeetmete kuritarvitamise üle tavahaiglates
 

Ohjeldusmeetmete all tuntakse füüsilist ja keemilist ohjeldust ning isoleerimist.

Füüsiline ohjeldamine tähendab patsiendi käte ja jalgade rihmadega kinnisidumist voodi serva küle. Füüsiliselt ohjeldatud inimene ei saa voodist tõusta, käsi-jalgu liigutada, ennast pöörata, hügieenitoiminguid teha, süüa, juua jne. Füüsiline ohjeldamine on väga tugev isikuõigustesse sekkumine ja ulatuslik inimese vabaduse, inimväärikuse ja kehalise puutumatuse piiramine.

EPE küsis 5.12.16 kirjaga Terviseametilt viis küsimust ohjeldusmeetmete kasutamise kohta tavahaiglates. 

Terviseamet saatis vastuse 13.12.2016

EPE küsis neli täpsustavat küsimust 14.12.2016

 


From: Pille Ilves [mailto:pille@epey.ee]
Sent: Monday, December 05, 2016 3:07 PM
To: 'kesk@terviseamet.ee'
Subject: füüsiline ohjeldamine tavahaiglates

 

Tere,

Kirjutan Teile Eesti Patsientide Esindusühingust seoses kaebustega, mis meile laekuvad patsientidelt ja nende lähedastelt seoses füüsilise ohjeldamisega tavahaiglates.

Patsiendid ja/või nende lähedased kirjeldavad meile olukordi, kus patsiendid ohjeldatakse füüsiliselt voodi külge väga pikaks ajaks. Füüsilise ohjeldamise käigus seotakse patsiendi käed ja sageli ka jalad laiade rihmadega voodiserva külge. Meile laekunud info kohaselt kestab selline ohjeldamine mitmeid päevi ja mõnikord ka nädalaid. Kinni sidumine nii pikaks ajaks tekitab patsientidele palju probleeme: kinniseotud patsient ei saa liikuda, tema füüsiline toonus hääbub seetõttu kiiresti. Jäsemed surevad, muutuvad külmaks, keha muutub kangeks, pärast lahtisidumist ei suuda patsient enam oma käsi-jälgu liigutada. Kuivõrd patsient ei saa ise juua, siis tekib neil sageli vedelikupuudus. Kinni sidumine mõjub laastavalt psüühikale ning patsient võib sattuda kinnisidumise tõttu paanikasse. Seetõttu manustatakse ohjeldatud patsiendile sageli ka tugevaid rahusteid. Enamasti toimub selline tegevus ilma patsiendi ja tema lähedaste nõusolekuta ning ilma piisava põhjuseta (nagu "pampersi ärakiskumine" või "patsient läheb muidu jalutama" vmt).

Meile teadaolevalt ei ole Eestis seadusandlust, mis lubaks tahtevastast ohjeldamist tavahaiglates. Võlaõigusseaduse kohaselt võib tervishoiuteenuseid osutada ainult patsiendi või tema lähedaste nõusolekul. Juhul kui ohjeldamist pidada tervishoiuteenuse osaks, siis meie hinnangul võiks see toimuda ainult patsiendi või otsusevõimetuse korral tema lähedaste nõusolekul ja ainult nii pikaks ajaks kui vahetu ohu likvideerimiseks oleks vajalik.

Kuivõrd haiglate igapäeva praktika ja seadusandlus on meie arvates erinevad, siis oleksime tänulikud kui Terviseamet täpsustaks järgmisi küsimusi:

1. Kas füüsilist ohjeldamist tavahaiglates saab pidada tervishoiuteenuseks?

2. Kas nõusolekuta ohjeldamine tavahaiglates on lubatud ?

3. Kui ei ole, siis kuidas Terviseamet nimetatud rikkumisi lahendab?

4. Kui on lubatud, siis millistel tingimustel ja millistele õigusaktidele see tugineb? Oleme kursis, et ohjeldamine on lubatud psühhiaatriahiaglates, kuid kuidas on olukord tavahaiglate puhul?

5. Millised on patsiendi või tema lähedaste võimalused oma õiguste kaitsmiseks tahtevastase ohjeldamise puhul tavahaiglates?

 

Teie vastuseid ootama jäädes.

 

Lugupidamisega

 

Pille Ilves 

juhataja

Eesti Patsientide Esindusühing  

 


From: Terviseamet [mailto:kesk@terviseamet.ee]
Sent: Tuesday, December 13, 2016 1:46 PM
To: pille@epey.ee
Subject: Terviseameti 13.12.2016 dokumendi nr 1.3-7/8199 edastamine

 

Edastame dokumendi(d).            Vaata Terviseameti vastust lehekülje all avanevalt lingilt!       

 

Lugupidamisega

Terviseamet

                                 

                          P.S.  Vastuses on viide EPSO raamistikule, mis avaneb siia lingile vajutades

                                   EPSO raamistiku lõpust leiate miinimumnõuded tervishoiuteenuse

                                   osutajatele ohjelduse osas.

 

 


From: Pille Ilves [mailto:pille@epey.ee]
Sent: Tuesday, December 13, 2016 6:23 PM
To: 'Eve Pilt'
Subject: FW: Terviseameti 13.12.2016 dokumendi nr 1.3-7/8199 edastamine

 

Tere,

Vastuses kajastatu tahtevastase ohjeldamise kohta lähtub mõttest, et patsiendi tahet läbi omaste tuleb välja selgitada "kui võimalik". Paraku jätab see praktikas liiga suure tõlgendamisvõimaluse ning tähendab tavaliselt seda, et keegi ohjeldamiseks lähedaste luba ei küsi. Kahjuks ei küsita  nõusolekut ohjeldamiseks enamasti ka otsusevõimelistelt patsientidelt. Hea meelega arutaks neid nüansse 15.12 kokkusaamisel.

Selgust sooviks saada veel allolevates küsimustes ja seda siiski parem kirjalikult, et vastustele oleks kliendijuhtumites võimalik tugineda:

1) kuidas tehakse kindlaks kas võimalus patsiendi tahtega arvestamiseks oli olemas  - ehk et kas ja kuidas nimetatud võimaluse olemasolu on täpsemalt defineeritud

2) kuidas tehakse kindlaks, millal ohjeldamata jätmine oleks viivitamatult "ohtlik patsiendi elule või kahjustaks oluliselt patsiendi tervist" (VÕS § 767 lg 1 sõnastus) - ehk et kas ja kuidas ohtlikkus on täpsemalt defineeritud

3) kas ja millised juhised on olemas otsusevõime määramise kohta, millele teenuseosutajad tuginevad

4) kuidas toimub teenuseosutajate informeerimine neist definitsioonidest ja põhimõtetest

 

Tervitades,

 

Pille Ilves

Eesti Patsientide Esindusühing

 

>>
Terviseameti vastus ohjeldusmeetmete kasutamisest tavahaiglates 13.12.2016

 
Uudised
 
Uudiste arhiiv
 
 
06.03.2017
Diabeediravimid võivad tekitada gangreeni
11.01.2017
Uued juhised andmekaitsest ja patsiendi nõusolekust
21.12.2016
Käsimüügi ravimite infolehtede vene ja inglise keelsed tõlked on olemas
14.12.2016
EPE tunneb muret ohjeldusmeetmete kuritarvitamise üle tavahaiglates
30.11.2016
EPE toetab patsientide õigust valida hambaarsti
10.11.2016
EPE osaleb KPMG uuringus terviseandmete liikumise kohta
07.11.2016
EPE uurib kuidas on võimalik parandada vigaseid andmeid digiloos

   Eesti Patsiendite Esindusühing  Kaupmehe 14 10114 Tallinn  Tel 65 66 429 

Euroopa Sotsiaalfond KÜSK Open Society Institute Avatud Eesti Fond Sotsiaalministeerium Mental Disability Advocacy Center Tallinna linn EEA GRANTS / NORWAY GRANTS Balti-Ameerika Partnerlusprogramm Hasartmängumaksu nõukogu
 
Soodsad kodulehed