Tervishoiuteenuse kvaliteet ja järelevalve

TERVISHOIUTEENUSE KVALITEET JA JÄRELVALVE

 (Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded § 3, Karistusseadustik §  117-119, 123, 124, 138- 140, 150, 152, Ravikindlustuse seadus § 40, Võlaõigusseadus § 762, 770)

Tervishoiuteenuse osutaja vastutab patsiendile osutatud tervishoiuteenuste kvaliteedi eest ning on kohustatud tervishoiuteenuse kvaliteedi tagamiseks ja arendamiseks ning tervishoiuteenuse osutamisega seotud riskide vähendamiseks välja töötama ja rakendama kvaliteedijuhtimissüsteemi.

Tervishoiuteenuse osutaja peab arendama kvaliteedijuhtimissüsteemi lähtudes heast teenindus- ja meditsiinitavast.

Vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni määratlusele loetakse tervishoiuteenust kvaliteetseks, kui see vastab:

• patsiendi vajadustele ja ootustele,
• erialaselt aktsepteeritud nõuetele,
• ühiskonna seadusandlikele ja eetilistele põhimõtetele,
• tagab patsiendi heaolu ja parima võimaliku tulemuse,
• on osutatud põhimõttel maksimaalne tulemus võimalikult madalate kulutustega.

MEDITSIINILISED VEAD

Tervishoiu- ja sotsiaalteenuse kättesaadavusega rahulolematuse korral on patsiendil õigus esitada kaebus või nõuda terviserikke tekitamise eest kahju hüvitamist.

MEDITSIINILISED VEAD

Diagnostilised vead

• Diagnoosi hilinemise viga
• Määratud uuringu rakendamise häire
• Aegunud uuringu või raviviisi kasutamine
• Uuringute või jälgimise tulemustele reageerimise häire

Ravivead

• Uuringu, operatsiooni või protseduuri teostamise viga
•  Ravi määramise viga
•  Ravimi doseerimise või andmise viisi viga
•  Patoloogilise uuringu vastusele raviga reageerimise välditav hilinemine
•  Vale ravi

Ennetusvead

• Profülaktilise ravi määramise häire
• Ebapiisav monitoorimine või järelkontroll

Teised vead

• Kommunikatsioonihäired
• Tehnika häired
• Muud süsteemi häired 

RAVIVIGA on vale või mittetäieliku diagnoosi panemine ja/või vale ravi vigastusele, haigusele, sündroomile, viirusele või muule haiguse tüübile.

NB! Kui tervishoiuteenuse osutaja on rikkunud dokumenteerimiskohustust, peab dokumenteerimiskohustuse rikkumise korral tervishoiuteenuse osutaja tõendama seda, et ta ei rikkunud lisaks dokumenteerimiskohustusele oma muid kohustusi, näiteks ei teinud raviviga. Seega patsient ei pea kohtus tõendama, et tervishoiuteenuse osutaja on teinud ravivea, vaid raviviga eeldatakse ja tervishoiuteenuse osutaja peab kaotuse vältimiseks selle eelduse ümber lükkama.

KAEBUSTE ESITAMINE

Patsiendil on diagnoosi- või ravivea kahtluse korral õigus pöörduda:

1. teise arsti poole teisese arvamuse saamiseks. Teisese arvamuse saamiseks annab patsiendile saatekirja perearst või patsiendi raviarst;
    
2. teenust osutanud raviasutuse ravijuhi, kvaliteedijuhi või juhataja poole;
    
3. eksperthinnangu saamiseks saab pöörduda sotsiaalministeeriumi juures tegutseva tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni poole, kes hindab, kas arst ravis patsienti vastavalt heale tavale.Avaldus  tuleb saata käsipostiga aadressil Gonsiori 29, 15027 Tallinn või digiallkirjastatult elektronpostiga info@sm.ee.
4. Terviseameti poole võib pöörduda tervishoiuteenuste seadusele vastavuse rikkumise korral või perearstide tööga rahulolematuse korral (alates 1.01.2013) 
5. Tervishoiuteenuse osutamisel tekkinud vigade suhtes on võimalik ka kriminaalvastutus. Patsiendil või tema omastel on võimalus algatada kriminaalmenetlust (lisaks tsiviilmenetlusele kohtus ja haldusmenetlusele sotsiaalministeeriumis), vt täpsemalt kahju hüvitamine 

NB! Eelpool lisatud nimekiri on soovituslikus järjekorras, kuidas kaebuseid esitada.

EKSPERTIDE HINNANG

Tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjon

Eksperthinnangu saamiseks saab pöörduda sotsiaalministeeriumi juures tegutseva tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni (TKE) poole, kes hindab, kas arst ravis patsienti vastavalt heale tavale.

Avaldus tuleb saata käsipostiga aadressil Gonsiori 29, 15027 Tallinn või digiallkirjastatult elektronpostiga info@sm.ee. TKE rahalisi hüvitisi / kompensatsioone välja ei mõista, selleks tuleb pöörduda kohtusse (vt täpsemalt kahju hüvitamine alt).

Terviseamet

Terviseameti poole võib pöörduda tervishoiuteenuse seadusele vastavuse rikkumise korral või perearstide tööga rahulolematuse korral (alates 01.01.2013). Tervishoiuamet kontrollib osutatud teenuse vastavust õigusaktidele (nt kas arst on nõuetekohaselt järginud dokumenteerimiskohustust, kas arstiabi on osutatud nõutud sagedusega, kas tervishoiutöötaja on rikkunud konfidentsiaalsuse ja/või privaatsuse nõudeid jmv).

Kaebuste lahendamise aluseks on kirjalik avaldus, milles palutakse saada hinnang, kas osutatud tervishoiuteenus vastas vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja kas seda osutati tavaliselt oodatava hoolega   Avalduses võib esitada küsimusi ja nõuda selgitusi seoses patsiendile osutatud tervishoiuteenusega.

Kirjalik avaldus peab olema selgelt ja arusaadavalt sõnastatud ning peab sisaldama:

• patsiendi kontaktandmeid (nimi ja telefoninumber, e-posti aadress või postiaadress)
• kõnealuse tervishoiuteenuse osutaja andmeid (raviasutuse nimetus, arsti vm tervishoiutöötaja nimi ja tervishoiuteenuse osutamise koht)
• patsiendi allkirjaga nõusolekut (luba) kasutada patsiendi terviseandmeid, mis on tema avalduse asjaolude selgitamiseks vajalikud.
•  

HAIGUSLUGU JA TERVISEANDMED

SALADUSKOHUSTUS  Kogu informatsioon patsiendi tervisliku seisundi, diagnoosi, prognoosi ja ravi kohta ning kõik muu isiklikku laadi informatsioon on konfidentsiaalne (e salajane) nii patsiendi eluajal, kui ka pärast patsiendi surma.

Juhul, kui saate teada oma delikaatsete isikuandmete lekkimisest, pöörduge oma raviarsti, raviasutuse või Andmekaitse Inspektsiooni poole (aadressil Väike-Ameerika 19, 10129 Tallinn, e-post: info@aki.ee, infotelefon 627 4144).

EBAÕIGED ANDMED HAIGUSLOOS JA DIAGNOOSI MUUTMINE

Patsiendil on õigus nõuda meditsiinidokumentides sisalduvate ebatäpsete, puudulike, aegunud või diagnoosi, ravisse ja hooldusesse mittepuutuvate andmete muutmist, täiendamist, kustutamist ning selgitamist.

Juhul, kui leiate oma haigusloost ebaõigeid andmeid, pöörduge oma raviarsti, raviasutuse või Andmekaitse Inspektsiooni poole.

Diagnoosi õigsuse kahtluse korral soovitame küsida teisest arvamust (Ravikindlustuse seadus § 40). Teisese arvamuse saamiseks annab patsiendile saatekirja perearst või patsienti ravinud eriarst;

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONi (www.aki.ee) poole pöördudes on vajalik kirjalik avaldus, mille võite edastada elektrooniliselt (info@aki.ee) või käsipostiga (Väike-Ameerika 19, 10129 Tallinn).

Andmekaitse Inspektsioon kontrollib tervishoiuteenuse osutajate poolt isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuete täitmist; rakendab seadustes ettenähtud alustel, ulatuses ja korras haldussundi; algatab vajaduse korral väärteomenetluse ja kohaldab karistust.

Andmekaitse Inspektsioonil on oma ülesannete täitmisel kõik käesolevas seaduses ning selle alusel antud õigusaktides sätestatud õigused, sealhulgas õigus:

1. peatada isikuandmete töötlemine
2. nõuda ebaõigete isikuandmete parandamist
3. keelata isikuandmete töötlemine
4. nõuda isikuandmete sulgemist või töötlemise lõpetamist, sealhulgas hävitamist või edastamist arhiivi
5. rakendada isiku õiguste ja vabaduste kahjustamise ärahoidmiseks vajaduse korral asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras viivitamata isikuandmete kaitseks organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid, välja arvatud juhul, kui isikuandmeid töötleb riigiasutus.