Normaalne pulss – kõik, mida pead teadma, et püsida tervena

Normaalne pulss on hea tervise üks põhinäitajaid.

Inimese normaalse pulsisageduse puhul tuleb arvestada paljude asjadega – inimese normaalne pulss võib varieeruda sõltuvalt sellest, mida teete, sealhulgas sellest, kas te lihtsalt puhkate või tegelete tugeva füüsilise tegevusega. Te ei tohiks enamuse ajast muretseda normaalse pulsi pärast, kuid mõnikord võib see olla hea hinnang teie üldisele tervisele või lihtsalt sellele, kui palju stressi teie keha igal ajahetkel kogeb. Normaalne vererõhk ja pulss on kaks omavahel väga seotud asja, mis toetuvad sinu keha tagasisideahelatele ja nii tugevalt (normaalne pulss pole universaalne, kuid normaalne pulss lastel, normaalne pulss meestel ja normaalne pulss naistel erineb). Kui olete mõelnud, mida olulist peaksite normaalse pulsi kohta teadma – ärge vaadake enam. Vaatleme mõningaid kõige olulisemaid asju, mida peaksite normaalsele pulsile mõeldes arvestama.

Mida näitab pulss?

Mis on pulss ja kui palju on normaalne pulss?

Normaalne pulss inimesel varieerub inimeseti ja sõltub sageli sellest, millise tegevusega te tegelete. Lihtsamalt öeldes näitab normaalne pulss ainult normaalset südamerütm või südame löögisagedust. Enamiku inimeste jaoks jääb normaalne pulsisagedus (ehk normaalne südamelöökide arv minutis) vahemikku 60–100 lööki minutis. Pidage meeles, et see on puhkeolekus, seega ei mingit füüsilist tegevust ega midagi sellist. Lisaks varieerub normaalne pulss olenevalt teie vanusest (nt normaalne pulss lastel) ja isegi soost – see, kas olete naine, laps või mees, võib oluliselt mõjutada teie südamelöögi sagedust minutis. 

Muretsemiseks pole põhjust, isegi kui teie normaalne pulss on tavapäraselt aktsepteeritavast vahemikust veidi üle või alla selle. 

Kui palju on kiire pulss?

Üks märk sellest, et südame löögisageduse mõõtmise põhjal võib-olla tasub arsti juurde minna, on see, kui BPM tõuseb üle 100 löögi minutis (siis on sinu pulss kõrge). Seda seisundit nimetatakse tahhükardiaks – kuigi see kõlab tõsiselt, on see lihtsalt meditsiiniline termin ja võib omakorda olla seotud paljude erinevate tervisehäiretega. On täiesti okei, kui teie südame löögisagedus tõuseb treeningu või iivelduse ajal – normaalne pulss treeningul on väga erinev (just nagu normaalne pulss lastel, normaalne pulss joostes jne). Pulsi mõõtmine aitab sul oma keha paremini mõista.

Mõnel juhul võib kiire pulss olla aga stressi märk – kui tunnete peapööritust või pearinglust ja hakkate teadvustama oma südamelööke või kogete südamepekslemist, peaksite kaaluma perearsti poole pöördumist.

Mis on aeglane südame löögisagedus, ehk madal pulss?

Nüüd, kui me teame, mis on kiire pulss, on mõistlik mõista, mis on aeglane kuulmissagedus. Normaalne pulss võib mõnikord jääda väljapoole tavaliselt aktsepteeritud piire. Kuigi üldiselt peetakse pulsiks alla 50 pulsiks aeglast kuulmissagedust, võib paljude noorte või sportlaste normaalne puhkeoleku kuulmissagedus jääda alla 60 löögi minutis – seda nimetatakse bradycardiaks. 

Aeglasem pulss võib olla täiesti loomulik, kui kasutate mõnda ravimit, mis mõjutab otseselt või kaudselt teie südame löögisagedust. Muretsema peaks siis, kui jääte väljapoole kategooriaid, kus aeglase pulsisagedusega inimesed on normaalsed – kui tunnete end halvasti ja pulss on madal, võib see viidata sellele, et teie südamega on probleeme. Sel juhul on kõige kindlam võimalus alati arstiga rääkida – südame löögisagedus rahuolekus on näitaja.

Lõppkokkuvõttes võib normaalne pulss olla hea näitaja teie üldisest tervisest, eriti südame-veresoonkonna tervisest, kuid aktiivne eluviis ja tervislik toitumine on alati suurepärane, et vältida selliseid ebameeldivaid probleeme.

Nagu olete õppinud, võib normaalne pulss olla hea näitaja, eriti kui teie tervisega on midagi valesti, kuid kaaluda tuleb veel palju muid asju. Näiteks võib normaalne pulss lastel olenevalt päevast olla väga erinev, nagu normaalne pulss rasedal või normaalne pulss kõndimisel. 

Meie tervis peaks olema terviklik – normaalne pulss, hingamine, normaalne südamerütm, kehatemperatuur, meie füsioloogia on kõik olulised tegurid, mida tasuks kontrolli all hoida.


Posted

in

, ,

by

Tags: