Puue ja töövõimetus

 PUUE JA TÖÖVÕIMETUS

Sotsiaalkindlustusamet tuvastab püsiva töövõimetuse või puude dokumentide alusel ekspertarsti kaasates. Püsiva töövõimetuse või puude tuvastamise ekspertiis tehakse kahe erineva dokumendi  põhjal – inimene ise täidab ekspertiisitaotluse vormi, pere- või eriarst täidab terviseseisundi kirjelduse vormi.

 

PUUDETOETUS

PUUE on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel.

 

PUUDE RASKUSASTME TUVASTAMINE

Puue tuvastatakse järgmistel põhjustel:

Puude tuvastamiseks tuleb pöörduda sotsiaalkindlustusameti poole, kes teeb ekspertiisi, kaasates ekspertarsti. Puude raskusastme ja puudest tulenevate lisakulude tuvastamiseks tuleb inimesel endal täita vormikohane ekspertiisitaotlus. Täidetud taotluse võib viia pensioniametisse, saata posti või e-posti teel. Pensioniametite postiaadressid ja e-posti aadressid leiate: http://www.ensib.ee/kontakt-2/.

 

PUUDETOETUSE ARVUTAMINE

Puude raskusastme ja puudest tulenevate lisakulude kohta vormistab sotsiaalkindlustusamet kirjaliku otsuse, mis saadetakse isikule ja ekspertiisitaotluses märgitud ning isiku terviseseisundi kirjelduse esitanud arstile.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetusi makstakse puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks inimestele, kellel on tuvastatud keskmine, raske või sügav puue. Puue määratakse tähtajaga 6 kuud kuni 5 aastat.

NB! Puude raskusaste võib rehabiliteerimise, abivahendite kasutamise, elukeskkonna kohandamise või muude asjaolude mõjul muutuda.

Riik maksab puudega inimestele sotsiaaltoetusi, kui puudega inimesel on oma puude tõttu lisakulutusi, näiteks kui ta vajab abivahendeid, hooldust, rehabilitatsiooni või kui lisakulutused on seotud transpordi, töötamise või õppimisega.

Tööealise inimese puudest tulenevad lisakulud tuvastatakse, arvestades tema vajadusi (ravimite, transpordi, abivahendite, eririietuse ja jalatsite, suurenenud majapidamiskulutuste hüvitamise, kommunikatsioonivahendite vajadus) ja inimese kompenseerimata funktsioonihäirete suurust.

Kui puudetoetus on vähenenud

Puudetoetuste määramine käib arvutimaatriksi ja algoritmide järgi (selle alusel, mida inimene ise on taotluses märkinud), toetuse vähenemisel võib olla erinevaid põhjusi:

 

PÜSIV TÖÖVÕIMETUS

TÖÖVÕIMETUSPENSION on üks riikliku pensioni liike. Töövõimetuspension on asendussissetulek ja kompenseerib seda, et inimene ei saa osaliselt või täielikult töötada. Alla 100% töövõime kaotuse korral eeldatakse, et inimene peaks allesjäänud töövõime osas osaajaga töötama. Püsiv töövõimetus määratakse tähtajaga 6 kuud kuni 5 aastat.

Püsiv töövõimetus on:

 

TÖÖVÕIMETUSE PROTSENDI TUVASTAMINE

Püsiva töövõimetuse ekspertiisi võib taotleda:

Püsiva töövõimetuse ekspertiisi teeb sotsiaalkindlustusamet, kaasates ekspertarste. Sotsiaalkindlustusamet teeb päringu tervise infosüsteemi isiku terviseseisundi kirjelduse saamiseks.

Püsiva töövõimetuse tuvastamiseks tuleb inimesel täita vormikohane ekspertiisitaotlus. Lisaks esitatud taotlusele on oluline arsti poolt täidetud elektrooniline haiguslugu (s.h arsti külastused, analüüsid jm). Inimene peab olema nimetatud arsti vastuvõtul käinud taotluse esitamisele eelneva 3 kuu jooksul.

Taotluse vormi saate elukohajärgsest pensioniametist, kus vajadusel klienditeenindaja abistab inimest taotluse täitmisel, või sotsiaalkindlustusameti kodulehelt rubriigis „Blanketid/ekspertiisi blanketid”.

Kui inimene taotluse täitmisega iseseisvalt toime ei tule ja tal ei ole võimalik minna pensioniameti klienditeenindusse, võib taotluse täita ka püsivat töövõimetust taotleva inimese pereliige, hooldaja, sotsiaaltöötaja või muu abistaja. Lisaks taotluse täitja allkirjale peab taotlusel olema ekspertiisi taotleva inimese või tema seadusliku esindaja allkiri.

Juhul, kui isik taotleb püsiva töövõimetuse, puude raskusastme ja puudest tulenevate lisakulude tuvastamist üheaegselt, täidetakse ühine ekspertiisitaotlus.

 

TÖÖVÕIMETUSE KORDUV EKSPERTIIS

Püsiva töövõimetuse ekspertiisi korduvaks taotlemiseks esitab inimene ekspertiisiotsuses määratud püsiva töövõimetuse korduvekspertiisi tähtajaks sotsiaalkindlustusametile uue ekspertiisitaotluse. Terviseseisundi või püsiva töövõimetuse põhjuse muutumisel võib inimene taotleda uut ekspertiisi enne korduvekspertiisi tähtaja saabumist. Püsiva töövõimetuse ekspertiis tehakse dokumentide alusel, inimene ekspertiisi tegijaga kohtuma ei pea.

Püsiva töövõimetuse ekspertiisi tulemuste kohta vormistab sotsiaalkindlustusamet kirjaliku otsuse, mis saadetakse isikule ja ekspertiisitaotluses märgitud ning isiku terviseseisundi kirjelduse esitanud arstile. Otsusest teavitatakse vajadusel haigekassat. Püsiva töövõimetuse ekspertiisi teostamise tavapärane pikkus on poolteist kuud. Pikenenud menetluse tõttu inimene rahas ei kaota.

 

VAIDE ESITAMINE

Kui leiate, et Teie töövõimetusprotsent oleks pidanud olema suurem kui Teile määrati, võite esitada vaide 30 päeva jooksul otsusest teadasaamise päevast sotsiaalkindlustusametile (Lembitu 12, 15092 Tallinn). Vt lisa www.ensib.ee/ekspertiis-ja-rehabilitatsioon  ja www.ensib.ee/puude-raskusastme-ja-lisakulude-tuvastamine-3/

Lähtuvalt haldusmenetluse seaduse § 76 lõigetest 2 ja 3 märgitakse vaidele:  

Vaidele kirjutab alla esitaja või tema esindaja. Vaide esitaja esindaja lisab vaidele juurde esindusõigust tõendava dokumendi või volikirja (kui seda ei ole esitatud varem).

Püsiv töövõimetus ulatusega 40-100% annab õiguse taotleda töövõimetuspensioni. Töövõimetuspensioni taotlemiseks tuleb täita töövõimetuspensioni taotlus, mille vormi saab pensioniametist (klienditeeninduse aadressid ja vastuvõtuajad leiate koduleheküljelt rubriigis “Klienditeenindused”) või koduleheküljelt rubriigist "Blanketid/pensionide blanketid".